27.09.2019

Katsetasime muuseumidefinitsiooni ettepaneku tõlget, originaali leiab: https://icom.museum/en/activities/standards-guidelines/museum-definition/. Lisakommenteerimiseks on järgmine versioon:

Muuseumid on demokraatiat edendavad mitmehäälsed ruumid, mis võimaldavad kriitilist arutelu mineviku ja tuleviku käsitluste üle. Muuseumid talletavad ühiskonna usaldusalustena inimtekkelisi ja looduslikke objekte. Tänapäeva konflikte ja väljakutseid teadvustades ning nendega tegeledes, säilitavad muuseumid erinevaid mälestusi tulevastele põlvedele ning tagavad kõigile võrdse ligipääsu ja õigused pärandile.

Muuseumid ei ole suunatud kasumile. Oma tegevuses on nad kaasavad ja läbipaistvad ning töötavad aktiivselt koos erinevate kogukondadega ja nende heaks, et koguda, säilitada, uurida, tõlgendada, eksponeerida ning seeläbi täiustada maailmast arusaamist. Muuseumide eesmärk on toetada inimväärikust ja sotsiaalset õiglust, globaalset võrdsust ja planeedi heaolu.

Kommentaare võib postitada siia või kirjutada otse: agnesaljas@gmail.com.

Advertisements

Teema: Muuseumidefinitsiooni tõlge

ICOMi muuseumidefinitsiooni töörühm on pakkunud uue muuseumidefinitsiooni, mida proovime 27. septembril eesti keelde tõlkida. Kogunemine kell 11 Muinsuskaitseameti 2. korruse raamatukogu saalis (alt tuleb kella lasta). Kontaktisik Janika Turu (tel 58839759).

Originaal:

Museums are democratizing, inclusive and polyphonic spaces for critical dialogue about the pasts and the futures. Acknowledging and addressing the conflicts and challenges of the present, they hold artefacts and specimens in trust for society, safeguard diverse memories for future generations and guarantee equal rights and equal access to heritage for all people.

Museums are not for profit. They are participatory and transparent, and work in active partnership with and for diverse communities to collect, preserve, research, interpret, exhibit, and enhance understandings of the world, aiming to contribute to human dignity and social justice, global equality and planetary wellbeing

Tõlke mustand:

Muuseumid on demokraatiat edendavad kaasavad ja mitmehäälsed ruumid, kus toimub kriitiline dialoog mineviku ja tuleviku üle. Tunnistades tänapäeva konflikte ja väljakutseid ning nendega tegeledes, hoiavad muuseumid ühiskonna usaldusalustena esemeid ja näidiseid, säilitades erinevaid mälestusi tulevastele põlvkondadele ja tagades kõigile inimestele võrdsed võimalused ning ligipääsu pärandile.

Muuseumid ei ole suunatud kasumile. Nad on kaasavad ja läbipaistvad oma tegevuses, töötades aktiivselt koos erinevate kogukondadega ja nende jaoks, et koguda, säilitada, uurida, tõlgendada, näidata ja sellega täiustada maailmast arusaamist. Muuseumide eesmärk on toetada inimväärikust ja sotsiaalset õiglust, globaalset võrdsust ja ülemaailmset heaolu.

30.01.2018

Koosistumisel osales 8 inimest ja arutati näituste teemasid ning defineeriti 12 terminit:

Näitus

Püsinäitus

Ajutine näitus

Eksponaat

Eksponeerima

Etikett

Näituse pass

Näituse kataloog

Näitusetekstid

Seinatekst

Näitusevahetus

Näituse kujundaja

Lisaks sõnastati eesti keeles 2018. aasta rahvusvahelise muuseumipäeva teema (Hyperconnected museums: new approaches, new publics) – Võrgustatud muuseumid: uus lähenemine, laienev publik

Otsustati, et näituste teemat jätkatakse veebruaris toimuval koosolekul. Tuli hulgaliselt ettepanekuid uute terminite osas, sealhulgas “rändnäitus”, “välisnäitus”, “laiendatud etikett”, “näitusetasu”, “näituse projektijuht” jne. Defineeritud ja veel defineerimata terminid on leitavad GoogleDoc failist.

27.11.2017

Osalesid: Agnes Aljas, Kadri Nigulas, Mirjam Rääbis, Jaanika Anderson, Liis Kibuspuu, Ruth Ristimägi, Katrin Savomägi, Anneli Randla (EKA). Veebis kommenteerisid: Kristiina Piirisild, Hedvig Mäe, Kersti Kuldna

 

Jõuti defineerida mõisted:

SÄILITAMINE

SÄILITAJA

ENNETAV SÄILITAMINE

KONSERVEERIMINE

KONSERVAATOR

RESTAUREERIMINE

RESTAURAATOR

RENOVEERIMINE

 

Siiski jäi veel mõneti ebaselgeks piir restaureerimise/konserveerimise ning restauraatori/konservaatori vahel või kumba neist terminitest eelistada. See teema vajaks põhjalikumat artelu ja kokkuleppeid. Töörühm otsustas loobuda terminist “taastav konserveerimine” ja kasutada selle asemel “restaureerimist”. Nii jäävad tüvimõisteteks: säilitamine, konserveerimine, restaureerimine/ennistamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine. Arutelu näitas, et säilitusalaste põhimõistete korrastamine vajab edasist tööd ja konsulteerimist eriala spetsialistidega.

Dokument defineeritud ja veel pooleliolevate säilitus- ja päranditeemaliste terminitega asub siin: https://docs.google.com/document/d/1DBj6PEp4P4k1RWauFsmsIxjVWuFBqXmTS_hlg6rLdbM/edit

24.10

Kohtusid 10 kogude teemaliste terminite huvilist ning arutati läbi ja defineeriti terminid:

Abikogu

Alakogu

Artefakt

Ese

Inventariraamat

Museaal

Museaali kirjeldamine

Muuseumikogu

Kogude arendus

Kogude korraldus

Kogude hindamine

Kogude seire

Kogumispõhimõtted

Peavarahoidja

Registrar

Tulme

Tulmeandmed

Tulmeraamat

 

Mõningate varasemalt plaani võetud terminite puhul leiti, et need on tänaseks vananenud või ebasoovitavad: “katalogiseerimise” asemel soovitati kasutada ajakohasemat “museaali kirjeldamist”, “inventari registri” asemel “tulmeraamatut” ning “hoiuvaldkonna juhti” nimetatakse muuseumides traditsiooniliselt peavarahoidjaks. Tuli mõiste-ettepanekuid ka tulevikuks ja leiti, et kogude terminoloogia ei ole end veel ammendanud ning vajaks edasist lahti sõnastamist. Definitsioonid on leitavad GoogleDoc failist (https://docs.google.com/document/d/1bkLKWOv7H3fBR9tQkyr2D4jugRBDNM5GIiUibNkgPts/edit ) ja kantakse esimesel võimalusel Termeki andmebaasi.

 

27.09

Väike aga konstruktiivne seltskond terminikomisjonis koos ja tegime ka mõned põhimõttelised otsused tuleviku osas. Kuna tänasega sai sisuliselt haridusterminoloogiale joon alla, siis läheks edasi teiste teemadega.

Otsustasime järgmised kohtumised temaatiliselt planeerida ja sinna ka teisi erialainimesi isiklikult kutsuda. Oktoobris teeme kogude teemalise kohtumise, mille eest vastutab Kersti Kuldna. Tema saadab ka üleskutse laiali, sest valdkonna inimesena on tal rohkem kontakte ja autoriteeti. Novembri plaani võtsime konserveerimise ja detsembri (või jaanuari) plaani näitused.

Iga kohtumise eel saadame sõnavara ette Google Docis, sest elu on näidanud, et TERMEKi suhtes on inimestel liigne aukartus – sinna võiks valmis termineid/definitsioone kanda ikkagi üks inimene (võtan selle ülesande enda peale). GoogleDoci pluss on ka see, et igaüks saab oma nime alt kommenteerida ja definitsioone pakkuda, mis tähendab, et enne kohtumist saab eeltöö ära teha. Ühe kohtumise plaani võtame umbes 15 terminit koos definitsioonidega, et töö oleks hoomatav ja jõukohane.

Orienteeruv järgmise, kogude teemalise,  kohtumise aeg oleks 23.-25. oktoober. Järgmist üleskutset oodake siis Kersti Kuldnalt

20.06

Kogunesime Kultuuriministeeriumis 8-kesi arutlema muuseumihariduse terminite inglise keelsete vastete teemadel ning koheselt peab tunnistama, et järgmiseks korraks jääb ka veel ports arutamiseks.

Esiteks tõstatus teema inglise keele kasutuse kohta ning otsusena kõlas TERMEKIs kasutada pigem briti inglise keelseid termineid segaduse vältimiseks. Samuti arutleti vajaduse üle defineerida, termineid tõlkida juhul kui muuseumivaldkonnas ei ole selleks eraldi tähendusi (näiteks haridusvaldkonnast vm.).

Järgmisteks kordadeks jääksid eesti keelsete vastete mõtlemine „hands on“ terminile.

Kersti Koll tõi varem esile, et peaksime vaatama ka ajalooliste terminite poole, näiteks näituste komissar, mis on kunstimuuseumides olnud kasutusel kaasaegse kuraatori kontekstis.

Ning hea uudisena on terminoloogiakomisjoni tegevust taas toetanud Eesti Keele Instituudi Terminoloogiaprogramm.

Järgmisel korral proovime kohtuda augustis, aga eks doodle aitab meil koosolekuaega paika saada.